Sünnimärkide regulaarne jälgimine on osa nahavähi ennetusest

Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2017. aastal 1326 nahavähi esmasjuhtu, millest 225. korral esines nahamelanoomi (TAI: 2019).

Melanoom on pahaloomuline nahakasvaja, mis tekib pigmenti tootvatest rakkudest. Eriti suur on pigmendirakkude arv sünnimärkides, mistõttu lokaliseerub melanoom sageli just seal. Haiguse algstaadiumis on tegemist naha pindmise vähivormiga, kuid aja möödudes levib melanoom organismis üha sügavamatesse kihtidesse. Melanoom on potentsiaalselt eluohtlik nahavähi vorm, mille ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest. Melanoom on varasel avastamisel ravitav, kuid selleks on oluline märgata naha seisundi muutusi ning õigeaegselt kontrolli pöörduda!

Suurem risk haigestuda melanoomi on inimestel, kellel on:

·      Kehal üle 50 sünnimärgi

·      Atüüpilised sünnimärgid (ebaregulaarne kuju, erinevate värvivarjundid jm)

·      Väga suured kaasasündinud sünnimärgid

·      Perekondlik eelsoodumus (emal, isal vm lähisugulasel on avastatud melanoom)

·      Melanoom varasemalt diagnoositud

·      Elu jooksul esinenud villilised päikesepõletused

·      Pidev või intensiivse UV kiirguse käes viibimine

·      Solaariumis käimise ajalugu

Sünnimärk võib vajada kontrolli kui:

A – esineb asümmeetria, st üks sünnimärgi pool erineb teisest

B – sünnimärgi serv on muutunud sakiliseks või on piir ähmastunud
C – sünnimärk on muutunud mitmevärviliseks 

D – sünnimärk on suurem kui 5 mm

E – on tekkinud muutuseid sünnimärgi mõõtmetes ja/või kontuuris lühikese aja jooksul


Allikas: Tervise Arengu Instituut, vähiregister, 2019. http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__04PahaloomulisedKasvajad/PK20.px/table/tableViewLayout2/?rxid=abf49c47-817b-47ea-bd9f-2d82ca8b2b50  


Jaga artiklit: